Uudiskirjast leiad: 
* Kuidas "Hakkame santima!" vallutas Tartu linna
* ERMi kontserdi videosalvestuse
* Kuidas on läinud sanditajate rahvaloendus?
* Kuidas praegusel keerulisel ajal katri joosta?
* Kuidas Lasva Sõprade Selts mardisandis käis?
* Kes on Läti mardikombestikus mustlassandid?
* Kuidas Leesikad täitsid Tallinna vanalinna mardiväega

 „HAKKAME SANTIMA!“ VALLUTAS TARTU LINNA

Kontsert Eesti Rahva Muuseumis

Mardilaupäevale eelneval pühapäeval, 8. novembril  kell 15 toimus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis Eesti Folkloorinõukogu korraldatud kontsert "Hakkame santima!", mis tutvustas erinevate maade sanditamiskombestikku. Pererahvale, keda kehastasid folkloorirühmade Väike Hellero ja Käokirjase liikmed, tulid külla ja mardiõnne tooma eksootilised sanditajad Tartu folklooriklubist Maatasa, Tartu udmurdi folklooriansamblist Jumšan Gur, Narva folklooriansamblist Suprjadki ja Eesti rumeenlaste kogukonnast. Oli see nüüd kõik lugemisfanaatikust perepoja Martini (Martin Kork) elava kujutlusvõime vili, kes istus vahetpidamata nina raamatus ja rahvajutu aastale kohaselt sealt vanu ja uuemaid mardisantide meenutusi publikule ette luges, või juhtus see kõik päriselt? 
Igal juhul sai mardiõnne, lusti ja naeru kohaletulnud peredele jagatud kohe kuhjaga, nii et seda peaks kindlasi jätkuma järgmise mardini välja.  
Kontserdi aitas lavale seada Kristo Toots (Miksteater).

Mardilaupäev kulmineerus rongkäigu ja
mardijooksmise avapauguga Raekoja platsis

Kella kolmveerand kuueks oli Tartu Kaubamaja ette kogunenud ka teisi kostümeeritud seltskondi, et osaleda Tartu linna esimesel mardisantide rongkäigul. Lipu lehvides, potikaante kolina ja torupillihelide saatel marssis mitmekümnepealine mardisantide salk raekoja platsile, jagades tervist ja õnne kõikidele vastutulijatele. 
Raekoja ees tervitas mardisante linnapea Urmas Klaas, lubades ka ise järgmiseks aastaks mõne mardilaulu ära õppida ja marti jooksma tulla. 

Fotod: Mana Kaasik

Mardilaupäev lõppes meeleoluka tantsuklubiga korporatsioon Rotalia majas, kus ei puudunud korralik pidulaud mardimaukude ja mulgipudruga ega ka lõpuni salapäraseks jäänud maskeeritud torupillimängijaga. Ühed mardisandid leidsid tee isegi tantsuklubisse, tulles tudengitele ja tantsijatele õnne soovima!

MARDI- JA KADRISANTIDE RAHVALOENDUS
KESTAB 30.  NOVEMBRINI

Teist aastat järjest loeme "Hakkame santima!" aktsiooni raames üle kõik mardi- ja kadrisandid. Rahvaloendusele saab ennast kirja panna igaüks, kes käis sel aasta marti või katri jooksmas. Praeguseks on endast märku andnud 285 sanditajate seltskonda igast Eestimaa nurgast, kokku 2761 mardi- ja kadrisandiga. 

Ootame ka kõiki kadrisandisandis käijaid ennast rahvaloendusele kirja panema!
Nii saame näidata, et santimine on Eestis ka tänapäeval elujõuline ja populaarne traditsioon.

Kõige populaarsem on joosta marti ikka kambaga: kas kahe- (11 seltskonda), kolme- (36), nelja. (47) või viielimelistes (25) kampades koos. 
Kõige enam kirjapanijaid oli Harjumaalt (60 seltskonda) ja Tartumaalt (49), kuid näiteks nii väikeselt Võrumaalt kui ka suurelt Pärnumaalt oli registreerunud sama arv
mardiperesid (19). 

KUID MIDA TEHA, KUI HING KIBELEB KATRI JOOKSMA VÕI
OODATUD KADRISANTE UKSE TAHA KAHJUKS EI ILMU? 

Siin on inspiratsiooniks mõned mõtted, kuidas hetkel valitsevas olukorras tähistada kadripäeva nii, et me kõik jääksime terveks. 

Illustratsioonid: Laura Verte

Head kadrisanditamist kõikidele!
Ning kel veel kostüümideedest puudust, siis kodulehelt ja kadrisandi videopäevikutest võib leida nii mõndagi. 

MARDISANDIS LASVA SÕPRADE SELTSIGA

Mardiisa ja mardiema panid esialgse kava kokku ja mardilaupäeva eelõhtul mängisime selle läbi. Mardipere otsis oma „kõgõ vanembale, suurõlõ, ullile ja jällele tütrele hääd miist“. Kaasas oli veel kaks nooremat last, karu ja karutaltsutaja. Mõtlesime, et ohutuse mõttes perest peresse ei käi, kuid üllatame oma seltsi liikmeid ja külarahvast külakeskustes.

Oleme väga tänulikud kõikidele, kes vihamasadu trotsides mardiõnne vastu võtma olid tulnud. Eriti soe vastuvõtt ootas meid ees Sookülas, kus mardisante tervitamas oli kõige rohkem rahvast. Nädala lõpus kutsusime kogu seltsirahva mardiandidest osa saama - rääkisime sandis käimise kommetest, jagasime oma emotsioone, meenutasime oma lapsepõlve ja noorusaja sante. Nüüd ei jää muud üle, kui kadrisante ootama jääda ja siis ongi juba kohe-kohe jõulud ukse ees.

Selleaastast mardijooksmist meenutas Piret Kahre Lasva sõprade seltsist. 

Fotod tegi Silja Viljar. 
 

KUIDAS ME KÄISIME MARTI JOOKSMAS?
FOTOMEENUTUSED "HAKKAME SANTIMA!" POSTKASTIST

Linna küla mardisandid Tõrva linnas. Foto saatis Annika Oras, Ritsiku külaseltsist

Mardipävaks valmistumine ja mardijooksmine Saaremaal Mustjalas. Fotod saatis Helje Raaper, Mustjala lasteaed-põhikooli õpetaja ja laste pärimusrühma SÕLUK juhendaja.

Mardisandiks valmistumine ja mardijooksmine Jõgevamaal Kalevipoja Kojas. 
Fotod saatis Annika Oras. 

Sul on vahvaid fotosid või videosid oma mardis ja kadris käimisest või martide ja kadride vastuvõtmisest? Jaga neid ka meiega:

KÜLAS LÕUNANAABRITEL - 

MUSTLANE LÄTI MARDIKOMBESTIKUS

Eestlastega sarnaselt on mardi- ja kadripäeval sanditamas käinud nii meie lõuna- kui ka põhjanaabrid. Lätlaste mardid ja kadrid kannavad meie sanditajatega samu eesmärke – tuua pererahvale õnne ja heaolu. Isegi uskumused martide ja kadride kohta on meil ühised. Näiteks kirjeldab üks läti daina ilmekalt, milline ilm on mardipäeval ja milline kadripäeval:

Looduses on tavaliselt mardipäeva ajal esimesed öökülmad, mida poeetiliselt nimetatakse siin laulus „sillaks“. Peale esimesi öökülmi tuleb taas sulaperiood ja „sild“ sulab ning maa on märg.  Tänapäevalgi on eestlaste seas tuntud ütlemised, et „kui märt kõhredas, siis kadri kuses“ või "kadri pissib seni kuni andres tuleb ja punni ette paneb". 

Foto Jordi NN. Läti folkloorirühm "Skandinieki" mustlasperena Läti maskide festivalil Riias 2014. aastal. 

Mustlane läti sanditamiskombestikus

Läti sanditamiskombestikus on levinud tegelaskuju Čigāni  ehk mustlased. Nad tulevad maskeeritutena õhtul hilja, lauldes ja püüdes meeleheitlikult pererahvale midagi maha müüa (hobust, ehteid või lakatine-i ehk rätikut). 

Mehed kannavad naisteriideid ja on maskeeritud noorteks neidudeks, mõned mustlaspere liikmed kehastuvad hoopis hobuseks, karuks või kitseksi. 

Iga lätlane teab, et mustlaspere tuleb kindlasti tuppa lasta, nende tembud ja katsumised kaasa teha ning kindlasti neile enne lahkumist hästi süüa anda. Näiteks võivad Čigānid laulda pruudist selliseid laule, mille tummised sõnad panevad sündsamad kuulajad kõrvuni punastama. Kindlasti ei jäta mustlased kasutamata võimalust ennustada tulevikku ja eesootavat armastust, seda eriti vallalistele noortele ja ka äsja abiellunutele. Usutakse, et mustlaste külaskäik toob eriti rohkelt õnne just viimastele. Mustlassanditajate traditsioon ja vastabiellunutele õnne toomine on väga elujõuline just Ida-Lätis latgalite juures, kus nende nimetus kohalikus keeles on Čigoni.

Santimas käimine oli Lätis laialt levinud 20. sajandi lõpuni, peale mida traditsioon hääbus. Õnneks leidub ka tänasel päeval Lätis üksikuid paikasid, kus võib kohata ehedaid mardi- ja kadrisante. Viimasel aastakümnel on Lätis hoogu saanud erinevad kultuurisündmused ja festivalid, mis on võtnud eesmärgiks propageerida just vanu sanditamiskombed ja need rahva hulka tagasi tuua. Suurim selline on Läti folkloori seltsi poolt korraldatav rahvusvaheline maskide festival.

Läti folkloristi Ilga Ilga Vālodze Ābele (noorterühm "Banga" Riiast) 2018. aastal Tartus  "Ukselt uksele, ajast aega" konverentsil peetud ettekandest tegi kokkuvõtte Kati Taal. 

LEESIKAD AVASID MARDILAADA JA MARDINÄDALA TALLINNA VANALINNAS

Fotod: Rene Jakobson

See kiri on saadetud teile, sest olete liitunud Eesti Folkloorinõukogu Hakkame santima uudiskirjaga. Uudiskirja saajate hulgast lahkumiseks  vajuta siia